Juba 27. juunil on Tartu linna päeva eelüritusena võimalik Tartu Linnamuuseumis osaleda kuraatoriekskursioonil romantilisel näitusel „Randevuu. Kohtumispaik Tartu”.
Koostöös Tartu Uue Teatriga 28. aprillil avatud näitus on linnamuusemi kingitus Eesti Vabariigile sajanda sünnipäeva puhul, soovitame väga soojalt!

Avatud on ka sajanditaguseid maitseid pakkuv kohvik, ekskursioon kestab tunnikese ja sissepääs on tasuta.

Näitus „Randevuu. Kohtumispaik Tartu” heidab pilgu noore vabariigi tärkamise ja arenemise aega, jutustades loo 1920. ja 1930. aastate ülikoolilinnast. Läbivaks teemaks on kohtumised, toonased kombed ja paigad, armastus ja õnn. Väljapanekus figureerivad Tartu kultuurielu mõjutanud isikud, näiteks Tuglased, Betti Alver ja Heiti Talvik, Karin Luts, Evald Rooma jt. Tegemist on lavastuslikku laadi näitusega, mille narratiivi aitab esile tuua kuuldemänguline komponent.

Näitust kureerivad Silver Kaldma, Kristi Musteikis ja Silja Paris linnamuuseumist. Näituse on lavastanud ja kujundanud teatrikunstnik Kristiina Põllu ja teatri loominguline juht Ivar Põllu, graafilise kujunduse autorid on Ivar Põllu ja kunstnik Henry Griin.

Retk toimub Tartu Linnamuuseumi ja Tartu Linnaraamatukogu koostöös ning selle „menüüs” on ajalooliste faktide ja ilukirjanduse põnevaid kombinatsioone.

Tartu Linnamuuseum tutvustab Tartu kesklinna ajalooliste lokaalide minevikku ning näitleja kannab ette tuntud autorite kirjatükke, mis on just neist kohtadest inspireeritud. Retk lõppeb kohvikus Truffe, kus tutvustatakse värsket ajalooraamatut „Meie magusameistrid ehk šokolaad südamest”, mille autoriks on Hedda Peet.

NB! Vajalik on registreerumine aadressil ants.siim@katarina.ee.
Osalemine on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud. Retk kestab umbes poolteist tundi.

Emajõe kaldal toimub 1. juulil piknik, mille käigus tutvustatakse mineviku tartlaste vaba aja veetmise kombeid ning pakutakse mõningaid suviseid maitseelamusi.

Näitleja kannab ette 1920-30ndate aastate luuleklassikute loomingut. Mängitakse 100 aasta vanuseid seltskonnamänge suurtele ja väikestele. Taustaks mängib 20-30ndate muusika. Kaasa palume tuua oma söögikraami.

Organiseeritum osa piknikust kestab kolm tundi, soovijad võivad muidugi lahkelt grüünesse pikemaks jääda.

28. juunil saab jalgratastel põrutada kuni 5-liikmelistele seltskondadele mõeldud lõbusale ja võistluslikule orienteerumisretkele. Rattaretke käigus avastatakse Tartus paiknenud ajaloolisi kõrtse ja meelelahutuskohtade asupaiku ning lahendatakse ülesandeid.

Parimatele auhinnad!
NB! Vajalik on registreerumine aadressil ants.siim@katarina.ee.

Registreerunud võistkondadel on võimalik saada tööleht ning 28. juunil Tartu Linnamuuseumi õuelt startida ajavahemikus kell 18–19.
Rattaretk kestab ca 2 tundi ja on tasuta.

Tartu linna päeva mittemuutuja kolmandat aastat järjest on – ta-daa! – Kollaste Kasside linna päeva lasteala.
See on lasteala, kus isegi isadest lookleb tavaliselt haavagrimmi soovijate järjekord, nemad ka juba kindlasti nii ootasid seda taaskohtumist.

Vanemuise teatri Kollaste Kasside, teatripisiku levitajate ja teatriime sündimise selgitajate lasteala tegutseb Tartu linna päeval Teatri Kodu sisehoovis ajavahemikus 11–16. Kollased Kassid võtavad kaasa tõelise kostüümide segasummasuvila – nende varudes leidub linna päeval kõige erinevamatest lavastustest ehk omavahel mitte just tihti kokku põrkavate tegelaste päris parukaid ja kostüüme. Mine seega tea, keda kohtab linna päeva lastealas seekord kuningas ja kes ehmatab printsessi. Põnev.

Kohe seal samas lähedal, Teatri Kodu saalis, saavad laste vanemad ning suuremad õed ja vennad kell 11 ja kell 14 Kärt Tammjärve ja Veiko Porkaneni abiga draamatunnis oma valmisoleku proovile panna. Ja valmisolek o n kõik.

Linna päeva lastealale tuleb külla isegi üks Jõululinn Tartu loomakarussell.

PS. Lapsevanemad, olge palun väga ettevaatlikud!
Pärast Kollaste Kassidega kokkupuutumist saavad teie järeltulijatest veel suurema tõenäosusega näitlejad, ooperilauljad, lavastajad, baleriinid, rekvisiitorid, grimeerijad, valgustkunstnikud… Vist on kindlam, kui lapsed jäävad linna päeval siiski koju peenraid rohima või on rahulikult Facebookis edasi.

Eesti vanim kutseline teater Vanemuine soovib noortetöö kaudu kasvatada tarka ja teadlikku publikut – Kollased Kassid on töötubade, ekskursioonide, suvekoolide ja muude ettevõtmiste abil teatrisõltuvust tekitanud juba kauem kui dekaadi jagu. Mh ka tänu Kollastele Kassidele jääb Tartu teatrilinnaks.

Sisspääs lastealale on tasuta.

Maailmas leidub palju oivalist kraami, ägedat värki ja mõnusat pudi-padi. Ja mis siin salata – väga tihti, st pigem pea alati, on tunne, et meie valduses on seda liiga vähe.

Tartu linna päev pakub suurepärase ja lõbusa võimaluse meeldivas seltskonnas seda „viga” parandada. Lisaks laheda kauba korralikele varudele, toimub õuemüük ÕUKA Tartu linna päeva ühte motot järgides kohas, kuhu tavaliselt pigem ei pääse – Küüni 2 sisehoovis.

Ajavahemikus 11–17 ei tasu 29. juunil sisehoovist seega tavapärase tõtakusega mööda kõndida. Astuge võlvi alt sellesse Tartu südalinna salapaika sisse: teid ootavad disaini- ja retrokaubad, suuremat sorti suhtlemine, DJ Ahto Külvet ja suupisted.

Kauplejate valikut (disain, vintage ja pisut lastekaupasid) kureerib koos Tartu linna päeva korraldajatega PITS By Triin Isak (isaktriin@gmail.com). Kauplejate kohta lähemalt siin: https://www.facebook.com/events/171042250227872/ (ehk üritus Facebookis).

(Ja kui Küüni 2 sisehoovist oma uue vinge kraamiga taas Küüni tänavale naasete, liikuge natuke edasi, nii „Isa ja poja” kanti, sest seal ootab Tartu autorite raamatulaada telk!)

—
Ahtost ka.
Ahto Külvet on veidra vinüülimuusika entusiast, Psühhoteek plaadipoe, psühhodisko plaadimuusikaõhtute ja muusikaliste loengute sarja Psühhovisioon vedaja.
Kõige rohkem erutab Ahtot kummalise väljanägemisega tundmatute bändide ja plaadifirmade toodang ja leitud plaatidelt uute või vanade pärlite leidmine. Stiilil pole vahet, peaasi et liigutab. Mida psühhom, kummalisem ja rütmikam seda parem. Iga ÕUKA vajab sellist meest! Tulge kuulake… Igal juhul näeb ta välja peaaegu selline nagu juuresoleval fotol.

Enriko Talvistu: „Tartu raekoda on kahtlemata Tartu ajaloolise arhitektuuri üks pärle. Varasematest on Tartus vaid arheoloogilised jäljed leitavad – isegi paljud väga tuntud linnad ei saa uhkustada sellise ajaloolise raekoja hoonega. Linna päeval läbimegi raekoda korruste kaupa kuni pööninguni ja uurime, mis seal sees leida on, sest oma linna rae residentsi peab ju ometi tundma.

Käesoleval aastal möödub 122 aastat raekoja hoone pidulikust avamisest. Tartu raekoda on säilitanud üldjoontes oma algse ilme, mitmed ümberehitused ja kasutusotstarvete muutumised ei ole seda oluliselt kahjustanud. Siiski on võimalik seintest lugeda, millised tegevused toimusid siin vanasti. Kuna aga paigaldati kella teine tsifferblaat Toomemäe poole? Mis sündis raekoja taga? Kus oli rae veinikelder? Kus oli politsejaoskaond ja soolaputka, kus vaekoda ja kus kloaak?

Need küsimused vajaksid valgustamist kohapeal ning vastused enamusele on ka selgelt näha ja leitavad. Kaasa arvatud viimati lisatud kellamäng, mis meid iga päev rõõmustab. Samuti näeb kodanik linna päeval seda, kus istuvad igapäevaselt bürgermeister ja ratsvorsitzende ehk linnapea ja volikogu esimees. Samuti on vaatluse all, millega raekoda köetakse ja millega kaunistatakse. Räägime ka raekoda kaunistanud meistritest ja paljudest detailidest, et mõista selle hoone unikaalsust nii Tartus kui ka kogu Euroopas.”

Lihtsalt huviline linnakodanik Enriko Talvistu nagu ta ise ennast nimetab, on kunstiajaloolane ja -kriitik.
Tema on Tartu linnas see inimene, keda ollakse valmis kuulama söömata ja magata, suisa tundide kaupa nagu ühes filmis öeldakse. Sedapuhku viivad tema ekskursioonid linna päeval nö majade majja – Tartu raekotta.

Selline ekskursioon on tõeline maiuspala, mistõttu näitab ja tutvustab Enriko Talvistu Tartu raekoda 29. juunil kaks korda – kell 16 ja kell 17.

NB! Sellest hoolimata saavad ekskurioonil osaleda ainult end registreerinud huvilised. Seda saate teha selle sissekande lõpus asuval registreerimisvormil.

—
Enriko Talvistu lõpetas 1983. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal. Töötas 1982–1984 Tartu Kunstimuuseumi teadurina, 1988–1996 teadusdirektorina ja 1996–1999 direktorina.

Lisaks kunsti uurimisele ja tutvustamisele, on aktiivselt kaasa mõelnud ja kaasa rääkinud Tartu linna arengu teemadel, koostanud mitmeid ja mitmeid muinsuskaitse eritingimusi, mille alusel on muutunud Tartu nägu nii, et endine on kindlalt alles, kuid ka uus saab tulla. Mh oli ta 30 aasta eest vanade Tartu tänavanimede taastamise eestvedaja. Selle tegevuse tulemusena õnnestus näiteks 1986. aastal raekoja hoone 200 aasta juubeliga seoses nimetada Nõukogude väljak Raekoja platsiks, samal aastal sai oma vana nime tagasi ka Lai tänav.

Registreerumine Enriko Talvistu Tartu raekoja ekskursioonile, mis algab kell 17.00:

[ninja_form id=3]

Enriko Talvistu: „Tartu raekoda on kahtlemata Tartu ajaloolise arhitektuuri üks pärle. Varasematest on Tartus vaid arheoloogilised jäljed leitavad – isegi paljud väga tuntud linnad ei saa uhkustada sellise ajaloolise raekoja hoonega. Linna päeval läbimegi raekoda korruste kaupa kuni pööninguni ja uurime, mis seal sees leida on, sest oma linna rae residentsi peab ju ometi tundma.

Käesoleval aastal möödub 122 aastat raekoja hoone pidulikust avamisest. Tartu raekoda on säilitanud üldjoontes oma algse ilme, mitmed ümberehitused ja kasutusotstarvete muutumised ei ole seda oluliselt kahjustanud. Siiski on võimalik seintest lugeda, millised tegevused toimusid siin vanasti. Kuna aga paigaldati kella teine tsifferblaat Toomemäe poole? Mis sündis raekoja taga? Kus oli rae veinikelder? Kus oli politsejaoskaond ja soolaputka, kus vaekoda ja kus kloaak?

Need küsimused vajaksid valgustamist kohapeal ning vastused enamusele on ka selgelt näha ja leitavad. Kaasa arvatud viimati lisatud kellamäng, mis meid iga päev rõõmustab. Samuti näeb kodanik linna päeval seda, kus istuvad igapäevaselt bürgermeister ja ratsvorsitzende ehk linnapea ja volikogu esimees. Samuti on vaatluse all, millega raekoda köetakse ja millega kaunistatakse. Räägime ka raekoda kaunistanud meistritest ja paljudest detailidest, et mõista selle hoone unikaalsust nii Tartus kui ka kogu Euroopas.”

Lihtsalt huviline linnakodanik Enriko Talvistu nagu ta ise ennast nimetab, on kunstiajaloolane ja -kriitik.
Tema on Tartu linnas see inimene, keda ollakse valmis kuulama söömata ja magata, suisa tundide kaupa nagu ühes filmis öeldakse. Sedapuhku viivad tema ekskursioonid linna päeval nö majade majja – Tartu raekotta.

Selline ekskursioon on tõeline maiuspala, mistõttu näitab ja tutvustab Enriko Talvistu Tartu raekoda 29. juunil kaks korda – kell 16 ja kell 17.

NB! Sellest hoolimata saavad ekskurioonil osaleda ainult end registreerinud huvilised. Seda saate teha selle sissekande lõpus asuval registreerimisvormil.

—
Enriko Talvistu lõpetas 1983. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal. Töötas 1982–1984 Tartu Kunstimuuseumi teadurina, 1988–1996 teadusdirektorina ja 1996–1999 direktorina.

Lisaks kunsti uurimisele ja tutvustamisele, on aktiivselt kaasa mõelnud ja kaasa rääkinud Tartu linna arengu teemadel, koostanud mitmeid ja mitmeid muinsuskaitse eritingimusi, mille alusel on muutunud Tartu nägu nii, et endine on kindlalt alles, kuid ka uus saab tulla. Mh oli ta 30 aasta eest vanade Tartu tänavanimede taastamise eestvedaja. Selle tegevuse tulemusena õnnestus näiteks 1986. aastal raekoja hoone 200 aasta juubeliga seoses nimetada Nõukogude väljak Raekoja platsiks, samal aastal sai oma vana nime tagasi ka Lai tänav.

Registreerumine Enriko Talvistu Tartu raekoja ekskursioonile, mis algab kell 16.00:

[ninja_form id=2]