Järelvaadatav: Ooperisümbioos: Ott Aardam – „Võluflööt”

Wolfgang Amadeus Mozarti ooper „Võluflööt” on mastaapne – 16 tegelast, 2 vaatust, muusika on imeilus, kõik on kuulnud-näinud.
Aga kui küsida, mis seal ikkagi toimub, selles surematus „Võluflöödis”? Tegevuse toimumine muinasjutulisel hommikumaal, prints Taminot taga ajav koletu lohe, printsi sattumine Öökuninganna valdustesse, Tamino ja Pamina vastuvõtmine Päikese templisse…Nii, vajaks väheke selgitust. Mille ümber kogu tulevärk siiski keerleb?

Sellele vastata on juba raskem. Mozartilt kahjuks enam küsida ei saa. Georg Otsalt, kes kunagi Papagenot mängis, samuti võimatu, kuigi selles oleks iva… Aga kui olekski nii, et Elleri Tubina saalis toimuks igakuiselt selline „Ooperikolmveerandtund”? Kus saaks küsida lauljatelt ja näitlejatelt, kes õhtust õhtusse on selle muusika ja looga kokku puutunud, selle viimse noodini läbi tunnetanud, et mis asja seal siis ikkagi aetakse?

See võiks juba antud raami sobituda – 45 minutit, 2 ooperisolisti, 2 draamanäitlejat, pianist ja Mozarti „Võluflööt”.

Ugala Teatri ja ooperisolistide koostöös sündiv „Võluflööt” etendus Tartu linna päeval ehk 29. juunil 2018 Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli Tubina saalis.

Osades: sopran Pirjo Jonas (Teater Vanemuine), bariton Simo Breede (Teater Vanemuine), Luule Komissarov (Ugala Teater), Laura Kalle (Ugala Teater)

Autor ja lavastaja: Ott Aardam (Ugala Teater)

Pianist: Piia Paemurru
Ooperisümbioosi salvestas: Postimees (Aitäh!)

Täname: Elleri kool, Kadri Leivategija, Taimi Sild, Peeter Illak jt


¹ Ooperisümbioos. Tartu linna päev 2016 raames loodud muusikaline termin – ooperisolistide jt klassikalise muusika viljelejate ning mitteooperilauljast interpreetide ühine kontsert või etteaste, mille käigus laenatakse üksteisele repertuaari ehk lahkutakse mugavustsoonist ja ehmatatakse varasemat kuulamiskogemust. Kontserdi jooksul ei suhtuta surmtõsiselt ega ülearu pühalikult ei ilma, inimestesse ega endasse. Võimalik publik hõlmab nii žanripuritaane kui veendunud ooperisõpru, kindlasti ka ooperi suhtes seisukohatuid.

Järelvaadatav: Ooperisümbioos: Lennart Peep – „Madame Butterfly”

Musta Kasti töökas kollektiiv ja ooperisolistid moodustasid Tartu linna päev 2018 raames ja tarvis loomingulise löögirühma ja tõid publikuni eksperimentaalse versiooni Giacomo Puccini kuulsast ooperist „Madame Butterfly”.

Puccini traagiline „Madame Butterfly” võlub teadagi tugevate tunnete ning valu täis muusikaga. 29. juunil 2018 sooviti ooper vaatajate-kuulajateni tuua mitte päris sellises vormis nagu teadlik muusikasõber seda ehk lavadel nägema harjunud on. Tartu linna päeva eksperimendi – ooperisümbioosi¹ – korras lahendati „Madame Butterfly” seebiooperlikus vormis ja tihendati ooperi kolm vaatust neljakümnesse minutisse. Samas ei puudunud ses lühivormis tõsisem noot. Seega oli tegu äärmiselt tõsise väljakutsega nii dramaturgilises kui muusikalises plaanis.

Musta Kasti ja ooperisolistide koostööst sündinud „Madame Butterfly” etendus Musta Kasti kodusaalis Genialistide Klubis.

Osades: sopran Maria Listra, tenor Rasmus Kull (Teater Vanemuine), Kaija M. Kalvet (Must Kast), Mihkel Kallaste (Must Kast)

Autor ja lavastaja: Lennart Peep (Must Kast)
Kunstiline teostus: Krista Kattel-Jalak (Tartu Kõrgem Kunstikool)
Ooperisümbioosi salvestas: Postimees (Aitäh!)


¹ Ooperisümbioos. Tartu linna päev 2016 raames loodud muusikaline termin – ooperisolistide jt klassikalise muusika viljelejate ning mitteooperilauljast interpreetide ühine kontsert või etteaste, mille käigus laenatakse üksteisele repertuaari ehk lahkutakse mugavustsoonist ja ehmatatakse varasemat kuulamiskogemust. Kontserdi jooksul ei suhtuta surmtõsiselt ega ülearu pühalikult ei ilma, inimestesse ega endasse. Võimalik publik hõlmab nii žanripuritaane kui veendunud ooperisõpru, kindlasti ka ooperi suhtes seisukohatuid.

Järelvaadatav: Kontsert „Teatrilaulud Pirogovis”

Tartu linna päeva keskpäevased kontserdid on alates 2016. aastast meelitanud korraks töölaua või muude asjatoimetuste juurest ära arvestatava hulga muusikasõpru.

29. juunil 2018 palusid otse linnasüdames ehk Pirogovi platsil toimunud tunniajasele kontserdile Vanemuise teatri armastatud ooperisolistid sopranid Karmen Puis ja Merle Jalakas, metsosopran Valentina Kremen, bariton Jaan Willem Sibul ning näitleja Veikko Täär.

Esitati seitsme saksofoni ehk Tartu Saksikoori ning 3-liikmelise rütmigrupi saatel head tuju garanteerivaid laule Eesti teatri lavastustest ja muusikalidest.

Kavas: Gershwin, Ehala, Pajusaar, Tamberg, Bernstein, Mägi, Händel jt
Kontserti juhtis Veikko Täär, kontsertmeister oli Piia Paemurru.


Tartu Saksikoor sündis maestro Lembit Saarsalu initsiatiivil ja Salvador Sax Kvarteti tagasihoidlikul abistamisel 2003. aastal, mil Lembit Saarsalu 55. sünnipäeva puhul tuuritati läbi kõik Eesti Kontserdi saalid. Kooris üritatakse saksofonimänguvaimustust süvendada eriti just noortel mängijatel, et ka 105. aasta pärast saksofonimäng noori ühe alternatiivina ahvatleks. Tehtud töö tulemusel on Tartus alustanud nii mõnigi kenasti kaela kandev saksofoniansambel, vaimustusega on aga nakatatud kuulajaid ja mängijaid nii koduses Eestis kui raja taga. Aastakümne jooksul on mängitud lugusid erinevates stiilides ja erinevatest sajanditest ning pole piirdutud vaid kergema muusikaga.

Tartu linna päeval musitseerisid Pirogovi platsil saksofonistid Toomas Peterson (Tartu Saksikoori juhendaja), Kaarel Nõmmela, Sirle Arus, Sander Tars, Tarmo Kübar, Vahur Matteus, Janno Siil ja rütmigrupp koosseisus Andres Vago (kitarr), Silver Sirp (basskitarr), Kalle Kindel (trummid).

Tartu linna päev toob kaasa omamoodi ooperid

Reigo Tamm on Tartu linna päeva kunstiline juht.
FOTO: Kristjan Teedema

Ooperi ja klassikalise muusika minifestival «Ooperisümbioos» toob Tartu linna päeval, 29. juunil vaatajate ette kolm omamoodi ooperit lavastajailt, kes tavaliselt selles žanris ei tegutse. Uku Uusbergi «Don Giovannit» saab vaadata TÜ aulas, Ott Aardami «Võluflööti» Elleri kooli Tubina saalis ja Lennart Peebu «Madame Butterflyd» Genialistide klubis.

Kõiki kolme saab samal päeval näha kaks korda. Vaatajaid on tunduvalt rohkem, kui mahub saalidesse, sest Postimees teeb oma veebilehel otseülekande kell 16 «Võluflöödist» ja kell 18 «Madame Butterflyst», aga juba ka kell 12 kontserdist «Teatrilaulud Pirogovis».

Loe edasi Tartu Postimehest

Allikas: Tartu Postimees

Ooperilaulja Reigo Tamm: „Tahtsin väga, et Tartu linna päev muutuks miniooperifestivaliks!”

OOPERISÕLTLANE: „Tartu linna päev on võimalus promoda ooperit,” ütleb rahvusooperi Estonia solist ja Tartu linna päeva kunstiline juht Reigo Tamm, kes pildil võttis laulu üles Emajõe suveteatri mulluses lavastuses „Tagahoovish“. (Aldo Luud)

Kitsuke rõdu Tartu kesklinnas, kaks ooperisolisti ja pianist – neli suve tagasi pressis just säärane seltskond end Tartu linna päeval pisikesele palkonile ja andis pooletunnise kontserdi. „Alguses mõtlesime, et rõdu kukub alla, kui laulame,” naerab ooperilaulja Reigo Tamm. Tänavugi on ta Tartus tagasi, nüüd küll homse Tartu linna päeva kunstilise juhina.

Loe edasi Õhtulehset

Allikas: Õhtuleht

Tartu linna päev paneb senitundmatusse olukorda kolm Eesti sõnateatrit

Ooperisümbioos toob Tartu linna päeval ooperit lavastama teatrid, kus ooperid ei esietendu.

29. juunil toimuval ooperi- ja klassikalise muusika minifestivalil katsuvad enda jaoks uudse žanriga jõudu lavastajad – Uku Uusberg, Ott Aardam ja Lennart Peep. Festivali ligi 40 tasuta ettevõtmise seas on üritusi galakontserdist Tartu autorite raamatulaadani.

Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideerija vääriliselt ei lähe Tartu oma päeval programmiga kergemat teed, vaid toob lisaks publikule mugavustsoonist välja kolm lavastajat, kuus ooperisolisti ja kuus näitlejat. Lähteülesande etendada 45 minuti jooksul nelja osatäitjaga, st kahe ooperisolisti ja kahe näitlejaga, omal vabal valikul üks maailmakuulus ooper, võtsid vastu Eesti Draamateater, Ugala Teater ja teater Must Kast.

Etenduvad Uku Uusbergi «Don Giovanni», Ott Aardami «Võluflööt» ja Lennart Peebu «Madame Butterfly».

Tartu linna päeva kunstilise juhi  Reigo Tamme sõnul ei ole lavastajate eesmärgiks ooperisümbioosidena sündivatel etendustel kõigi teada-tuntud süžeenüansside läbimängimine. «Tulemus on küll peategelastest, kuulsamatest aariatest-duettidest ja suhete keerdkäikudest inspiratsiooni ammutanud, kuid juba oma uute autorite nägu. Välistatud ei ole ka uued lõpplahendused,» kommenteeris Tamm.

Tartu linna päev möödunud aastal.
FOTO: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Varasemalt ooperites mitte üles astunud näitlejatest löövad Ugalast kaasa Luule Komissarov ja Laura Kalle ning Draamateatrist Karmo Nigula ja Uku Uusberg, viimane on samaaegselt ka ühe ooperisümbioosi autor ja lavastaja. Kolmanda ooperisümbioosi koosseisu kuuluvad Musta Kasti näitlejad Kaija M. Kalvet ning Mihkel Kallaste. Teistsuguseks kogemuseks on 29. juunil sündivad esietendused ka kuuele ooperisolistile: Maria Listrale, Pirjo Jonasele ja Tuuri Dedele ning Rasmus Kullile, Tamar Nugisele ja Simo Breedele.

Kõiki kolme ooperisümbioosi saab Tartu linna päeval näha kaks korda.

Tamme sõnul peaks autorite-lavastajate ning ooperisolistide ja sõnateatri näitlejate jaoks uudne väljakutse huvi pakkuma väga erinevale publikule. «Põnev on see kindlasti nii ammustele ooperisõpradele, kel huvitav 45 minuti pikkustest kontsentreeritud versioonidest äratundmisrõõmu leida, kui neile, kes ei ole varem kas soovinud või osanud ooperile võimalust anda.»

Tartu linna päeva lõpetab kell 21 raekoja platsil toimuv galakontsert, kus kõlavad maailmakuulsatest ooperitest pärit tõelised maiuspalad. Kontserdil on kaastegev Tartu Ülikooli sümfooniaorkester ja dirigent Taavi Kull. Galakontserti konfereerib näitleja Raivo E. Tamm koos Tartu linna päeva kunstilise juhi Reigo Tammega.

Teatritega koostööni kasvanud festival Ooperisümbioos 3 teeb Tartu linna päeval teatrikunstile kummarduse veel ka keskpäevase kontserdiga Pirogovi platsil. Kell 12 algab kontsert «Teatrilaulud Pirogovis», mis pakub nii äratundmist kui põnevaid leide. Muusikalidest ja lavastustest pärinevaid laule esitavad Vanemuise teatri solistid Karmen Puis, Merle Jalakas, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul ning näitleja Veikko Täär. Soliste saadab Tartu Saksikoor Toomas Petersoni juhendamisel.

Kell 15 saab Vanemuise kontserdimajas nautida Paavo Piigi amüsantset kontsertetendust «Diiva», mis põhineb metsosopran Annaliisa Pillaku ülestähendustel muusikamaailmast. Laval on ta ise koos pianist Siim Selisega.

Linna päeva suurtoetajad ja koostööpartnerid on: Tartu Kaubamaja, Tartu Postimees, Tartu Ülikool, Ehitustrust AS, Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS, AS Fortum Tartu, Kaubamaja, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, Püssirohukelder, KIA/Autospirit Tartu OÜ, Roheline Park, trükikoda Paar, Eesti Leivatööstus OÜ, Café Shakespeare, Teater Vanemuine, Vanemuise kontserdimaja, Blossom Lillesalong ja Rahvusarhiiv.

Allikas: Tartu Postimees

Tartu kaunid kodud on selgunud

Tartu linna päev hoiab au sees ooperit

Tartu Linnavalitsus
PRESSITEADE
27.06.2018

Tartu linna päev hoiab au sees ooperit

29. juunil toimub Tartu linna päev, mille keskmes on kolmandat suve toimuv ooperi- ja klassikalise muusika minifestival „Ooperisümbioos“. Lisaks on Tartu linna päeva ettevõtmiste seas mitmeid kontserte, etendusi, laatu, tänuüritusi, tuure jm. Päev lõpeb meeleoluka galakontserdiga.

Linna päev algab varahommikul Tartu vaskpilliansambli äratuskontsertidega linna peal. Kell 10 pakub linnapea Urmas Klaas traditsiooniliselt hommikukohvi Shakespeare’i kohviku terrassil, keskpäeval tunnustatakse raekoja saalis tublisid tartlasi Tartu medaliga ning tänatakse kaunite kodude loojaid. Pärastlõunal aga toimub linnapea vastuvõtt Tartu kuldsetele pulmapaaridele.

Tartu linna päev toob ooperit sümbioosima ja sellega katsetama kolm teatrit, kus tavaliselt ooperid ei esietendu. Ülesande tutvustada 45 minuti jooksul nelja osatäitjaga üks maailmakuulus ooper, võtsid vastu Eesti Draamateater (lavastaja Uku Uusbergi „Don Giovanni“), Ugala Teater (lavastaja Ott Aardami „Võluflööt“) ja teater Must Kast (lavastaja Lennart Peebu „Madame Butterfly“). Mugavustsoonist välja tuuakse ka kuus ooperisolisti (Maria Listra, Pirjo Jonas, Tuuri Dede, Rasmus Kull, Tamar Nugis ja Simo Breede) ja kuus näitlejat (Luule Komissarov, Laura Kalle, Karmo Nigula, Uku Uusberg, Kaija M. Kalvet, Mihkel Kallaste). Kõiki kolme ooperisümbioosi saab Tartu linna päeval näha kaks korda.

„Ooperisümbioos 3“ teeb Tartu linna päeval teatrikunstile kummarduse veel ka keskpäevase kontserdiga „Teatrilaulud Pirogovis“, kus muusikalidest ja lavastustest pärinevaid laule esitavad Vanemuise teatri solistid Karmen Puis, Merle Jalakas, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul ning näitleja Veikko Täär. Soliste saadab Tartu Saksikoor Toomas Petersoni juhendamisel. Vanemuise kontserdimajas saab aga nautida Paavo Piigi kontsertetendust „Diiva“, mis põhineb metsosopran Annaliisa Pillaku ülestähendustel muusikamaailmast. Laval on ta ise koos pianist Siim Selisega.

Linna päeva programmis on ka kaks laata. Tartu ja Tartumaa autorid on kohal Küüni tänaval toimuval autorite raamatulaadal oma teoseid müümas ning lugejatega juttu ajamas. Osta saab ilu- ja teaduskirjandust, milles soovi korral Tartu linna päeva raamatulaada tempel ja autori autogramm.

Mitte kaugel raamatulaada telgist saab kiigata hoovi, kuhu tavaliselt ei pääse – Küüni 2 sisehoovis toimub lõbus õuemüük ÕUKA, kus ostjaid ootavad disaini- ja retrokaubad, DJ Ahto Külvet ja suupisted.

Linna päeval pakutakse ka mitmesuguseid tuure. Näiteks toimub linnamuuseumi eestvedamisel ajalooliste kohvikute kirjandusretk, kus tutvustatakse Tartu kesklinna ajalooliste lokaalide minevikku ning loetakse ette tuntud autorite kirjatükke, mis on just neist kohtadest inspireeritud. Kunstiajaloolane Enriko Talvistu  tutvustab raekoda, kunstiteadlane Harry Liivrand aga teeb ekskursiooni muusikast ja muusikateatrist Tartus.

Tartu linna päeva lõpetab kell 21 raekoja platsil toimuv galakontsert, kus kõlavad maailmakuulsatest ooperitest pärit tõelised maiuspalad. Kontserdil on kaastegev Tartu Ülikooli sümfooniaorkester ja dirigent Taavi Kull. Galakontserti konfereerib näitleja Raivo E. Tamm koos Tartu linna päeva kunstilise juhi Reigo Tammega.

Linna päeva kava: tartulinnapaev.ee

Lisainfo:
Reigo Tamm
kunstiline juht
5558 3254
Reigo.Tamm@raad.tartu.ee

Maris Peebo
produtsent
506 8770
Maris.Peebo@raad.tartu.ee

Lilian Lukka
Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakonna kommunikatsioonijuht
736 1212, 516 4592

 

Tartu kaunid kodud on selgunud

Tartu linn tunnustab tublisid tartlasi medaliga

Tartu Linnavalitsus
PRESSITEADE
25.06.2018

Tartu linn tunnustab tublisid tartlasi medaliga

Tartu Linnavalitsus otsustas tunnustada Tartu linna medaliga Naerumaa lasteaia direktorit Aili Michelsoni, Tartu Veevärgi võrguosakonna juhatajat Maria Rõõmusoksa, aktsiaselts TREF juhatuse liiget Andres Gailitit, IT-ettevõtjat Rein Lemberpuud ning muusikapedagoogi ja koorijuhti Riho Leppojat.

Tartu linnapea Urmas Klaas tundis heameelt, et uued Tartu medali kavalerid on Tartu ellu niivõrd märgatava jälje jätnud. “Need erinevate elualade inimesed on igaüks oma ala tipus ja Tartu linn on neile tehtu eest väga tänulik. Aitäh ütleme neile Tartu linna päeval, 29. juunil,” lisas linnapea.

Andres Gailit alustas Tartu Linna Teede Remondi ja Ehitusvalitsuse ehitusjaoskonnas tööd 1978. aastal. Selle õigusjärglasena asutati 1993. aastal AS TREF, kus Andres Gailit töötas esialgu peainsenerina ning alates 1994. aastast kuni tänaseni juhatuse liikmena. AS TREF on aastate jooksul ehitanud või renoveerinud enamiku Tartu tänavatest. Andres Gailiti juhtimisel oli AS TREF peatöövõtja aastatel 2012–2015 Ihaste silla ja Tartu idapoolse ringtee 2. ehitusala ehitamisel, mille tartlased hääletasid 2015. aasta Tartu aasta teoks. Läbi aastate on tartlased pidanud oluliseks veel järgmisi AS-i TREF ehitatud objekte: vaksaliesise väljaku uuendamine koos Vaksali tänava renoveerimisega (2017), Küüni tänava uus ilme (2010), Ihaste kergliiklustee (2010), Rüütli tänava ja Raekoja platsi uuendamine (2005). Praegu ehitab AS TREF Tartu idapoolse ringtee 3. ehitusala, mis viib kogu Ihaste silla liiklusvoo Räpina teele. Andres Gailit on andnud suure panuse Tartu linna infrastruktuuri arendamisse ning ettevõtluse arengusse 40 aasta jooksul.

Rein Lemberpuu on Tartu IT-ettevõtja, kes on aidanud üles ehitada Eesti ühte suuremat IT-edulugu ehk Playtechi, millel on olnud märkimisväärne mõju nii Tartu kui ka laiemalt kogu Eesti IT-ettevõtluse arengule. Pärast Playtechist lahkumist on Rein Lemberpuu tegelenud aktiivselt Eesti idufirmade arendamisega nii digitaalsete lahenduste looja, investori kui ka koostöökeskuste rajajana. Tema eestvedamisel on Tartus käivitatud tehnoloogiafirmadele vajalikke teenuseid pakkuvad sTARTUp HUB ja SPARK. Samuti on Rein Lemberpuul oluline roll Eesti suurima ärifestivali sTARTUp Day korraldamisel.

Riho Leppoja on teenekas ja hinnatud muusikapedagoog ning koorijuht, kes on Tartu kultuurimaastikul olnud tegev üle kolmekümne aasta, asutanud ja juhtinud mitmeid koore, teinud pedagoogitööd ning korraldanud noorsoo- ja kultuuritööd. Ta on sel aastal 35. sünnipäeva tähistava ja mitmeid tunnustusi saanud Tartu Noortekoori asutaja ja dirigent. Lisaks on Riho Leppoja rahvakultuuri ning kultuurielu arengusse panustanud Tiigi seltsimaja juhina (2004–2016), Tartu laulupeo segakooride üldjuhina (2009), Tartu laulupeo kunstilise juhina (2014) ning Eesti noorte laulupidude üldjuhina (1993 ja 1997). Segakooride Liidu juhatuse liikme ja esimehena on ta olnud paljude laulupäevade, laulupidude ja muusikaürituste korraldamise eestvedaja.

Aili Michelson alustas Naerumaa lasteaia eelkäijas tööd juba 1966. aastal. Tänaseks on Aili Michelson samas lasteasutuses töötanud kokku 51 aastat, sellest direktorina 35 aastat. Tema juhtida on kolm eraldi asuvat lasteaiamaja, millest uusim on 2017. aastal Pepleri tänaval avatud kaasaegne lasteaiahoone. Aili Michelson peab väga oluliseks kaasava hariduse põhimõtete rakendamist alushariduses. Tema missiooniks on olnud luua lapsesõbralik ja väärtuspõhine lasteaiakeskkond, kus kõigil on hea õppida ja koostööd teha. Tehes tööd suure pühendumusega ning olles avatud ka uuendustele, on Aili Michelson loonud lasteaia, kuhu lapsed tulevad rõõmuga ja mida vanemad usaldavad.

Maria Rõõmusoks on töötanud AS-is Tartu Veevärk alates 1968. aastast, algselt  võrguosakonna meistri ja seejärel osakonnajuhatajana. See tähendab 50 aastat pühendumist ja pingutust selle nimel, et Tartu reoveekanalisatsioonisüsteem toimiks tõrgeteta ning linnaelanikele ja asutustele oleks see elutähtis teenus tagatud. Kogu oma tööea on ta olnud seotud Tartu linna reoveekanalisatsioonisüsteemi hooldamise, parandamise ja laiendamisega, tehes seda tööd suure pühendumisega. Oma töötahte ja tööeetikaga on ta eeskujuks kogu Tartu Veevärgi meeskonnale, olles muutunud selle valdkonna elavaks legendiks.

Vastavalt Tartu linna tunnustusavalduste andmise korrale antakse Tartu medal austusavaldusena silmapaistva saavutuse eest. Medalid antakse üle Tartu linna päeval, 29. juunil kell 12 Tartu raekoja saalis.

Lisainfo: Tartu linnapea Urmas Klaas, tel 7361 221, 513 5145

Lilian Lukka
Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakonna kommunikatsioonijuht
736 1212, 516 4592